| Reisimaailm nr. (40) 3/2002 |
| Vaata ka selle aastakäigu teisi numbreid: [ 1
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7-8]
|
 |
 |
Lk 8 - 9
Estonian AIR jõudis kasumisse
2001. aasta oli Estonian Airi jaoks ajalooline – alates lennufirma loomisest 1991. aastal jõuti esimest korda kasumisse.
Estonian Airi käive oli 800 miljonit ja kasum 15 miljonit krooni. Kuigi maailma lennunduses pole hetkel parimad päevad, loodab Estonian Air ka sellel aastal kasumisse jõuda.
Estonian Airi lennukid lendavad Tallinnast üheksasse sihtkohta ning käesoleva aasta suurimaks sündmuseks kujuneb ilmselt Fokker 50 lennukite väljavahetamine reaktiivlennukite vastu.
|
Lk 28 - 29
Keskkonna ja kvaliteedimärgist ettevõtetele
Rohelise Võtme projekt on käivitatud Eesti Majandusministeeriumi ja Taani Tööstusministeeriumi koostöömemorandumi alusel.
Projekti elluviimiseks kirjutati 2001. aastal alla koostöölepingule Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Taani Green Key organisatsiooni vahel. Projekt on suunatud Eesti majutusettevõtetes keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi propageerimiseks ja sellealase teadlikkuse suurendamiseks.
Pilootprogrammis osalevad 12 Eesti hotelli. Kõik majutusettevõtted saavad taotleda RV märgist, kui nad täidavad vastavaid nõudeid.
|
Lk 43 - 45
Serena on puhkus kogu perele
Serena veepark on Euroopa suurim ning arvatavasti ka kasutatavaim lõbustuskoht. Lisaks sise- ja välibasseinidele ning muudele atraktsioonidele pakutakse külastajatele suvisel ajal ka rulasõitu ning mägiautosõitu.
Eesti elanikele on Serena veepark väga soodus paik lühipuhkuse veetmiseks, sest saab nautida laevasõitu üle lahe, olla veepargis ning soovi korral veeta öö külalislahkes hotellis.
|
Lk 38 – 39
Villa nagu teater
Pärast kahekümne aasta pikkust näitlejatööd Pärnu teatris hakkas Ly Rebbas peaadministraatoriks pansionaadis “Vesiroos”. Kui Heinz Luther hakkas oma Villa Johannasse juhatajat otsima, soovitati talle Ly Rebbast kui inimest, kes oskab külastajate elu koduseks ja sõbralikuks muuta.
Ly Rebbas leiab, et kunagisest näitlejatööst on tal kasu praegugi, sest näitlejameisterlikkus aitab suhelda ka selliste külastajatega, kellega üldlevinud keeltes rääkida ei saa.
|
Lk 16 - 18
Koostöö ja konkurents turismiturul
Sellele, kuidas turismiturul edukas olla, otsiti vastust ajalehe “Äripäev” korraldatud seminaril. Vastust aitasid otsida Lõuna-Eesti Turismiagentuuri, EAS Lõuna-Eesti Agentuuri, Roosta Puhkeküla, Frens Konverentsiteenuste, Scandic Hotels St.Barbara ja OÜ Karuskose töötajad.Põhiprobleem on turismiturul ellujäämine. See sõltub efektiivsest koostööst, oskusest toime tulla konkurentsiga, kasumlikust majandamisest, teenindamise tasemest. Meeles on vaja pidada ka järgmisi nõuandeid: ära tööta nii palju, ära heitle üksi, näita konkurendile tagatuld, leia nutikas lahendus, ole huvitavam kui teised.
|
Lk 21 – 23
Turismiuuringud ja –teadus
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhi III turismipoliitika konverents kandis pealkirja “Turismiuuringud ja –teadus”. Konverentsil peetud ettekanded ilmusid ka publikatsioonina, ajakirjas avaldatakse ettekannete lühikokkuvõtted.
Konverentsil räägiti turismi osast majanduses ja turismi satelliitkontost, võrreldi Eesti ja Soome turismipoliitikat ning tutvustati Soome turismiettevõtjate kvaliteedi tõstmise programmi. Räägiti ka klastritest kui uuest kvaliteedist regiooni marketingi alal, Pärnu kui turismisihtkoha ajaloolistest perioodidest, Kihnu saare külastatavusest ning Otepää kui atraktiivse reisisihtkoha statistikast. Omapärane uurimistöö oli korraldatud meie teemapealinnade (suve-, kultuuri- jne pealinnad) liikumisest kui ühest atraktiivsest linnade koostöövõrgustikust.
|
 |
Lk 10 – 12
Trahvilinn Tallinn
Ka Tallinna põliselanikul on keeruline endale selgeks teha kõiki parkimisega seonduvaid keeldusid kesklinnas ning sellest sünnib alalõpmata palju segadusi: alates trahvikviitungist auto tuuleklaasil kuni auto sundkorras teisaldamiseni.
Miks me pole Tallinn kesklinnas osanud ühendada jalakäijate ja autoomanike huve? Kelle huvides korjatakse trahve? Millised võiksid olla lahendused?
|
