| Reisimaailm nr. (150) 4/2018 |
|
Vaata ka selle aastakäigu teisi numbreid:
[ 1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6
]
|
 |
 |
Kõik saab tehtud, kui aega ja tahtmist on
Hiiumaast, folgist, teede ehitusest ehk sellest, et meile meeldib aina arutleda, targutada ja vaielda. Paraku julgeme vähem vastu võtta otsuseid, millega meie igapäevaelu paremaks ja ohutumaks muutuks.
|
 |
Laevaga Emajõele ja Peipsile
Seto Line korraldab mootorlaev Alfa ja reisilaev Maaraga laevasõite nii Emajõel, Peipsil kui Lämmijärvel. Seto Line’i kõige populaarsem reis läbi aegade on olnud kruiis Piirissaarde. Sõita saab saarele kas Tartust või Räpinast.
|
 |
Niitsikul on koht, kus palju rõõmu pakutakse
Niitsiku pood-kohvik asub Setumaa veere peal Niitsiku külas suure ristmiku lähedal. Siin pakutakse kohalikele ja kaugematele külastajatele leiba-saia ja muud esmavajalikku ning kohvikulistele tugevat kehakinnitust.
|
 |
Kuulsad Piusa koopad ootavad avastusretkele
Piusa külastuskeskus Võrumaal pakub avastamisrõõmu ja erinevaid tegevusi igas eas inimestele ning suurematele ja väiksematele gruppidele. Pärast ringkäiku koobastes ja matkarajal on mõnus keha kinnitada kohvikus Koopatoit.
|
 |
Setod pidasid folgipidu
Juunikuu viimasel nädalavahetusel toimus Värskas festival Seto Folk „Peo peal”. Seekordse peo pidamiseks oli piisavalt põhjusi: saja-aastane Eesti riik, Seto Kuningriik 25, muusikabänd Zetod 15. Ümmargusi numbreid leidus veelgi.
|
 |
Värska Originaal – ehtne ja esimene
Alates 1. juunist 1993 kuulub ettevõte aktsiaseltsile Värska Vesi. Lisaks juba tuntud mineraalveele (Värska Originaal) valmistatakse veel sidruniga maitsestatud (Värska Sidrun) ja gaseerimata joogivett (Värska Allikavesi).
|
 |
Peipsi järvefestival
Juulikuu esimesel nädalal peeti Peipsi läänekaldal juba kolmandat korda järvefestivali. Peipsi järvefestival on kultuurisündmus, mille eesmärk on näidata järveelu pisut põnevamal moel ja kaasata külastajaid, eriti lapsi, mitmesugustesse huvitavatesse tegemistesse.
|
 |
Veel ja maal – Räpina kutsub veemõnusid nautima ja matkama
Kagu-Eestis asub üks pikima rannajoonega omavalitsustest – Räpina vald. Peipsi järv meelitab siia külastajaid nii suvel kui talvel. Räpinas ja eriti Räpina sadamas on igal suvel hulgaliselt põnevaid üritusi.
|
 |
Eesti vanim vabaõhumuuseum – Mõniste Talurahvamuuseum
Vana-Võromaal on mitmeid muuseume, kus selle maanurga eluoluga lähemat tutvust teha. Võrumaa ajaloost ja inimestest räägivad Kreutzwaldi majamuuseum ja Võrumaa muuseum Võru linnas ning Mõniste Talurahvamuuseum ja Põlva Talurahvamuuseum. Selles ajakirjanumbris teeme juttu Mõniste Talurahvamuuseumist.
|
 |
Viljandis peeti pidu sajaga
Kuuma juulikuu viimasel nädalavahetusel peeti Viljandis juba 26. korda pärimusmuusika festivali ehk lihtsalt folgipidu, mille tänavune pealkiri oli „Sajaga”.
|
 |
Merendusuudiseid
Madli Vitismann kirjutab Tallinna Sadama börsile minekust, merelaagri kahekümnest aastast, halulaeva Hiiuingel valmimisest ja raamatust „Eesti merenduse 100 aastat”.
|
 |
Miine jätkub paljudeks aastateks
Eesti merevägi lõhkas 25. juulil Tallinna lahes Katariina kai lähedal kolmveerandtonnise miini, mille plahvatust filmis dokumentaalfilmi jaoks Washington Posti Saksamaa üksuse filmigrupp.
|
 |
Viru Folgist on saanud üks Käsmu sümbol
Endine kaluriküla sai augustikuu kolmel päeval (10.–12.) teise hingamise, sest kohale jõudis folki armastav rahvas. Tänavu oli rohkem eestimaiseid ja vähem välismaiseid esinejaid.
|
 |
Tagasihoidlikust tervisekeskusest on saanud kaasaegne Spaa Hotell Viiking
Spaa Hotell Viiking ehk suupärasemalt Viiking Spaa asutamiskuupäev oli 6. august 1993, mil sai valmis Pärnu merekooli endise ühiselamu ümberehitus ja avati tagasihoidlik tervisekeskus. Aastate jooksul on suuremaks saadud nii laiuti minnes kui veidi kõrgust juurde lisades.
|
 |
Tähelepanematus autot rentides võib tuua ootamatuid lisakulusid
ELi tarbija nõustamiskeskusesse pöörduvad sageli inimesed, kelle krediitkaardilt on pärast välismaal auto rentimist võetud ära ootamatuid summasid. Põhjuseks võib olla tarbijapoolne pealiskaudne lepinguga tutvumine, aga ka rendifirma alusetu nõue.
|
 |
Kadriorg toob valguse Raekoja platsile
Kuigi Kadrioru pargi suurejooneline juubelipidu peeti õigel päeval, see on 22. juulil, juba ära, siis tegelikult jätkub sünnipäevaüritusi ka augustisse ja septembrisse. Kolm päeva (19.–21. september) kestva valguse, värvi ja muusikafestivaliga „Valgus kõnnib 2018” saab läbi Kadrioru juubelihooaeg.
|
 |
Suure-Jaani suured peod
Enne jaanipäeva toimus Viljandimaal Suure-Jaanis kaks suurt üritust. Esimene ettevõtmine, 21. Suure-Jaani muusikafestival, on aastate jooksul laiemale avalikkusele küllaltki tuntuks saanud. Teine, Põhja-Sakala valla esimene laulu- ja tantsupidu, andis märku, et uus tava sai hea alguse.
|
 |
Huumori uurijate konverents Tallinnas
25.–29. juunil 2018 viibis Tallinnas ligi kolmsada teadlast üle maailma, kes kõik on pühendunud huumori uurimisele. Toimus 30. rahvusvaheline International Society for Humor Studies (ISHS) konverents „Humour: Positively (?) Transforming”.
|
 |
Hiiu Folk kandis pealkirja „Juurte juures”
Kauni looduse rüpes kõigi pereliikmetega rahulikku koosolemist, seda mõnusa muusika lainel, pakkus juulikuus toimunud 14. Hiiu Folk „Juurte juures”. Neljal päeval sai muusikalisi elamusi otsida hommikust õhtuni Hiiumaa erinevaist paigust.
|
 |
Haaga-Helia Eesti monitoorib näoraamatu kõrvalt ka naaberturgude arengukonteksti
Meie Facebooki jaoks „Mis? Kus? Kes? Kui palju? Millal?” uudiseid noppides hoiame silma peal ka naabermaadel. Sedapuhku toome ära nii-öelda töömärkmetesse kogunenud selliseid uudiseid, mis pigem annavad tausta toimuvale või aimu toimuma hakkavast.
|
 |
Kaie Nurmeste: Reisiesindaja on puhver firma ja kliendi vahel
Kaie Nurmeste oli üks initsiaator Pärnu giidide koolituste käivitamisel ja giidide ühingu loomisel 1994. aastal, mille liige on ta praeguseni. Alates 1998. aastast on Kaie tegutsenud reisiesindajana maailma erinevates maades ning jaganud külalisõppejõuna oma teadmisi ja kogemusi Tartu ülikooli Pärnu kolledžis.
|
 |
Aare Mae: Iga giid on oma maa saadik
Aare Mae on giidina tegutsenud alates 1975. aastast ja teeb seda tööd tänaseni. Ta on üks Eesti Giidide Liidu asutajatest ning olnud selle vanem aastatel 1994-1997 ja 2005-2011. Märkimisväärne on tema panus giidide kutsestandardite väljatöötamisel, kutseeksamite käivitamisel ja koolitamisel, samuti teenindusfilosoofia õppejõuna Tallinna pedagoogikaülikoolis ja Eesti maaülikoolis.
|
